autor: Annaliisa Post
Olles ise Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi üliõpilane, tean, kui oluline on õpetajaks kasvamise juures praktika. Seetõttu hindan väga võimalust lüüa kaasa Meediaklubi projektis ning külastada erinevaid koole ja lasteaedu.
Kuigi Meediaklubil olid varasemast olemas tunnikavad ja väljatöödeldud eesmärgipärased mängud, ei piisanud sellest üksi, et koolitus õnnestuks. Eduka koolituse saladus peitub lisaks väga heale ettevalmistuses ka koolitaja oskuses õpilastega suhelda ja neile eakohasel viisil teemasid selgitada. See on aga oskus, mis ei tule iseenesest, vaid areneb aja jooksul, mistõttu on tulevastele õpetajatele igasugune praktika ülioluline. Kuna Meediaklubi viis mind ja teisi üliõpilasi erinevatesse lasteaedadesse ja koolidesse, saime end proovile panna väga eriilmelistes olukordades ning seeläbi oma õpetamise ja lastega kontakti loomise oskust arendada.
Jõudsime sügisel kokku enam kui 3000 õpilaseni. See tähendas, et igaüks meist puutus kokku umbes 300 uudishimuliku lapse või noorega. Seadus näeb ette, et põhikoolis võib ühes klassis olla maksimaalselt 24 õpilast. Järelikult ei pruugi mina tulevase klassiõpetajana enam kunagi nii palju lapsi õpetada. Juba õpingute ajal saada kogemus nii paljude erinevate õpilastega oli väga rikastav. Eriti õpetlik oli see kogemus seetõttu, et iga kord alustasid justkui puhtalt lehelt – iga koolitusel osalev rühm oli õpetajale uus ning õpilastega sooja ja usaldusliku suhte loomist tuli alustada nullist. Hea suhe õpetaja ja õpilaste vahel on sellise koolituse puhul väga tähtis, sest annab õpilastele julguse rääkida teemadest, mis neile päriselt olulised on, ja kogemustest, millega nad on päriselt kokku puutunud. Nii ei jää koolitus üheks järjekordseks koolituseks, vaid annab õpilastele võimaluse luua isiklikke seoseid ja kaaslaste kogemustest õppida.
Nagu mainitud, saime tänu Meediaklubile külastada erinevaid lasteaedu ja koole. Tulevasele õpetajale on see hindamatu kogemus, sest võimaldab tutvuda erinevate haridusasutuste eluoluga ning võib-olla leida ka koht, kuhu tulevikus praktikale või lausa tööle minna. Klassiõpetaja eriala üliõpilasena oli eriti põnev vaadata, millised näevad välja erinevate koolide klassid ning kuidas need on sisustanud ja kaunistanud. See andis ka endale ideid, milline võiks tulevikus välja näha minu klassiruum.
Kuna olen nüüd ise koolitajana erinevates haridusasutustes käinud, oskan tulevikus õpetajana vaadata ka minu klassi tulevaid koolitajaid teise nurga alt. Koolitajad toovad klassiruumi uusi teadmisi ja kogemusi, mis rikastavad nii õpilaste kui ka õpetajate igapäevast õppetööd. Minu kogemus koolitajana aitab mul paremini teiste koolitajate vajadusi, eesmärke ja ootusi, et luua seeläbi positiivne ning toetav õpikeskkond. Nii saan aidata kaasa sellele, et minu tulevastes klassides toimuvad koolitused oleksid tõhusad ja inspireerivad kõigile osapooltele.
Meediaklubis osalemine ja teiste üliõpilaste kogemuste kuulmine, mõjus väga motiveerivalt ning suurendas minu soovi haridusmaastikul töötada. Seejuures oli mul väga suur rõõm, et ka teised üliõpilased nautisid koolituste läbiviimist ja said kinnitust, et soovivad tulevikus töötada lastega. Näiteks muljetas koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala tudeng Janete Olev nii: “Sain selle kogemuse läbi aru, et soovin kindlasti tulevikus olla klassi ees ja ideaalis võiksin õpetada samuti midagi meediaga seotut, sest see kõnetab mind ennast väga palju. Enda teadmisi ja kogemusi edasi anda on veelgi toredam, kui tean, et see, millest ma räägin, sütatab ka mind ennast.”
Loodan, et ka teised õpetajakoolituse üliõpilased leiavad võimalusi saada taolisi mitmekülgseid kogemusi klassi ees, sest just nii saavad tulevased õpetajad end valmistada ette tööks õpetajana ning vaikselt kompida, mis tunne on lastega töötada ja nendega olulistest teemadest rääkida.